Uneregressiooniks võib nimetada igasugust lapse une muutust halvemuse suunas. Mida need endast kujutavad?
Ette võivad tulla varasemast pikemad uinumised, võitlemine magama minemise vastu, rohkem öiseid ärkamisi või koguni ärkvel püsimisi.
Küll peetakse uneregressioonist rääkides enamasti silmas neid muutusi, mis on seotud lapse arenguhüpetega – nii vaimsete kui ka füüsilistega.
On väga keeruline oodata, et lapse plahvatusliku arengu kõrval esimesel ja tegelikult ka teisel eluaastal ei saaks uned sellest kuidagi häiritud. Sagedamini räägitakse järgmistest uneregressioonidest:
18. kuu uneregressioon
24. kuu uneregressioon
See ei tähenda, et sinu lapsel peaksid need avalduma täpselt selles vanuses. Ühisjoon on eelkõige uneregressiooni põhjustav arenguhüpe. Näiteks mõni laps hakkab käputama 6-kuuselt, teine 8-kuuselt. Ja kuigi kõikidel lastel toimuvad arenguliselt need muutused, siis see ei tähenda tingimata, et uni saaks häiritud. Me kõik oleme juba sünnist alates omamoodi ja ei ole vajalik seda kuidagi ümberharjutada 🙂
Kuidas ma tean, et tegemist on uneregressiooniga?
Aus vastus on, et sa ei peagi alati kõike teadma 🙂 Jälgi last 1-2 nädalat. Kui pärast seda perioodi uned ise lihtsamaks ei lähe, siis mõtle edasi, kas peaks mingeid muudatusi tegema hakkama, mis võiks paremale unele pisut kaasa aidata.
Kuidas uneregressiooniga toime tulla?
Käi palju õues, tee vähemalt 10000 sammu päevas, tarbi piisavalt vett, hoia toidulaud mitmekesine ja ära unusta naerda. Ehk kokkuvõttes tee kõike seda, mis soodustaks sinu enda sügavamat und öösel. See, et su laps ei taha öösel magada, ei pea tähendama, et sina ei võiks seda teha 🙂
Kui tundub, et unede taga on enamat kui uneregressioon, võid abi küsida meie unenõustajalt 🙂