Laps isaga uinuma saamiseks on mitu nippi. Tihtipeale arvatakse, et lapse teise hooldajaga uinumiseks on tarvis, et ta oskaks ilma rinnata uinuda.
See on üks põhjus, miks jõutakse iseseisva uinumise õpetamise juurde. Soovi korral võib rinnata uinumist harjutada, kuid see ei ole hädavajalik.
Lapsed on väga nutikad
Lapsed saavad väga hästi aru, et isaga ja emaga uinumine käivad erinevalt. Seetõttu soovitatakse ka öiste toitmiste vähendamise puhul isa abi kasutada, sest laps teab, et temalt ei ole võimalik rinda saada ja lepib muutustega kiiremini.
Sama kehtib ka näiteks lasteaeda mineku puhul. Kodus ja kodust eemal, võivad uinumise viisid olla täiesti erinevad. Sellest on juttu meie “Väikelapse uni ja hoiuga alustamine” veebiseminaril.
Küll on lapse jaoks vähem segadust, kui hoiate juba välja kujunenud uinumise viise igapäevaselt võrdlemisi samasugusena. Lapsed armastavad kordust ja rutiini. See pakub neile kindlustunnet juurde ja seeläbi on ka uinumine lihtsam.
Harjutage isaga koos olemist
Mõni laps veedab hea meelega isaga koos aega. Teise jaoks võib praegusel hetkel olla ema maailma kõige olulisem turvaisik. Kui teie laps on seni isaga pigem vähe aega veetnud ja eelistab vaid ema, siis alustuseks võiks pakkuda võimalust ärkvel olekus koos aja veetmiseks. Palju lihtsam võib see olla, kui ema läheb täiesti kodust ära. Ka isa vajab aega, et lapse märguannetest paremini aru saada ja luua ühiseid lemmiktegevusi, mis on hoopis teistsugused kui emaga. Märksõnadeks on USALDUS ja JÄRJEPIDEVUS.
Kui näete, et laps ei ole hetkel üldse valmis, siis julgelt proovige näiteks kuu aja pärast uuesti või näiteks võib abi olla, kui ema kärutab lapse magama ja isa saab magava lapsega jalutama minna, et enda panus anda.
Alustage päevastest unedest
Väga tavapärane on, et õhtuti on lapsed rohkem emotsionaalsed. Seetõttu võib esimestel kordadel olla parem lahendus hoopis isaga koos päevaunne jäämine. Enamus peredes on isad päevasel ajal tööl. Seega võiksite alustada nädalavahetusest, kui isal on puhkepäev. Kui laps teeb veel mitut päevaund, siis üldiselt on esimene päevauni kõige kergem tulema ja suure tõenäosusega on ka protesti vähem.
Kui isa paneb last ööunne, siis võib olla abiks, kui ema lahkub 1h varem kodust, et laps oleks valmis selleks, et täna on nad koos isaga. Ema lahkumine vahetult enne ööund toob tavaliselt kaasa suure kurbuse puhangu. See on arenguliselt normaalne ja läheb vanusega paremaks, mida rohkem saab isa koos aja veetmisesse ja magamapanemistesse panustada.
Märgake kordusi
Nii nagu rind on imeline abi uinumiseks, on selleks ka magamiskeskkond, unerutiinid, sobiv unede ajastamine. Pange tähele, mis on need märguanded teie lapsele, mis alati ütlevad, et hakkame magama minema. Olgu see mähkuvahetus, toa pimedaks tegemine, unelaulu laulmine. Looge kindel rutiin ka koos isaga magama minnes. Kui tunned, et teil ei ole veel unede osas kindlaid harjumusi tekkinud, võib suureks abiks olla sinu lapse vanusele sobiv kursus.
Kuidas last magama panna?
Kõige sagedasem on isade puhul lapse süles magama panemine, kui muidu emaga toimub uinumine rinnal või kussutades. Vähe oluline ei ole ka lapse asend süles. Mõni eelistab pikali asendit ja mõni püstisemat. Kuni 4-kuuste beebide puhul võib voodisse tõstmisel suureks abiks olla teki sisse mähkimine, et vähendada Moro refleksi.
Kui laps uinub tavaliselt oma voodis, siis ärge muretsege selle oskuse kadumise pärast. Olulisem on siiski see, et laps tunneks ennast isaga turvaliselt ja julgelt võib nutusema uinumise puhul last hoopis süles magama panna.
Kui tundub, et lapsel tegelikult suurt ema eelistust ei ole ja laps uinub muidu lihtsalt ema kohaloluga, võib alustuseks harjutada näiteks koos lapse magama panemist, et nii laps kui ka isa saaksid kohaneda enne lõplikult kahekesi magama minemist.
Ja mõnikord on isaga uinumine hoopis oluliselt lihtsam kui emaga ja eelnev muretsemine on asjatu. Ka seda on meie unenõustamise praktikas ette tulnud. Võib-olla on isa rahulikum, järjepidevam või laps lihtsalt ei väljenda ennast temaga nii vabalt kui emaga. Periooditi võib ette tulla nii ühe kui ka teise vanema eelistamist ja see on arenguliselt igati normaalne, mitte märk sellest, kui hea lapsevanem sa oled.
Aga öösel?
Mõne pere puhul toimib hästi see, et ema tegeleb lapsega päevasel ajal ja isa on toeks öiste ärkamiste puhul. Teises peres võib see lapsele olla täiesti vastuvõetamatu. Enamasti soovitame siis kõiki eelnevaid muudatusi, et laps saaks harjutada koos isaga uinumist, et öösiti oleks isa tugi tuttavam ja ka isa tunneks ennast enesekindlamalt.
Unesegasena võib lapse rahustamine oluliselt keerulisem olla. Kui on kindel soov, et laps lepiks öösel isaga ja teate, et ta kindlasti ei ole näljane, siis julgustame lihtsalt olema järjepidevad enda piiride hoidmises, et öösiti on lapse jaoks olemas isa. Mõne päevaga võiks ka laps juba kergemini leppida.