Kui laps ärkab öösel äkitselt üles karjudes ja miski teda ei rahusta, võib see olla vanemale üks kõige ehmatavamaid hetki.
Sageli tundub, et laps näeb halba und või kogeb midagi väga hirmutavat. Ometi ei pruugi tegu olla õudusunenäoga. Väikestel lastel on olemas nähtus nimega unepaanika. Selle käigus on laps väliselt justkui ärganud, aga tegelikult veel sügavas unes.
Vanemana võib see tunduda hirmus, kuid unepaanika ise ei ole lapsele ohtlik.
Mis unepaanika tegelikult on?
Lühidalt öeldes on unepaanika hetk, kus lapse aju on korraks “kinni” kahe unetsükli vahel. Laps võib karjuda, nutta, tõusta istukile, hoida silmi poolavatult või näida ehmunud, aga samal ajal ei pruugi ta tajuda, et sina tema kõrval oled. Ta ei reageeri lohutusele ja järgmisel hommikul ei mäleta juhtunust midagi.
Täpselt see eristabki unepaanikat õudusunenäost. Õudusunenägu on unenägude ajal, kus laps ärkab üles ja otsib lohutust, unepaanika aga toimub sügavas unes, kus laps on poolmagavas seisundis ega ole päriselt kohal.
Kogu episood võib kesta 5-20 minutit järjest.
Enda unenõustaja praktikas näen kõige sagedamini unepaanikat lastel vanuses 12-18 kuud, aga aeg-ajalt ka hilisemas vanuses.
Miks unepaanika tekib?
Tavaliselt seostub see väsimuse, suure päevakoormuse või arenguliste hüpetega. Kui laps õpib midagi uut, näiteks kõndimist või rääkimist, võib närvisüsteem olla õhtuti rohkem pinges ja uni rahutum.
Ka rutiinimuutused, hiline magamaminek, haigused või palavik võivad episoodi tõenäolisemalt esile kutsuda. See on lapse aju täiesti tavaline viis öösel ülekoormust maandada.
Kuidas unepaanika episoodi ajal käituda?
Lapse paanilise nutu ajal võib tunduda see ebaloogiline, aga peamine soovitus on mitte midagi teha. Kuna laps tegelikult magab, siis võib sekkumine episoodi hoopis pikendada ja ajada lapse segadusse.
Ole tema lähedal, jälgi et ta ei kukuks ega vigastaks end, ja lase tal rahuneda nii, nagu tema keha seda oskab. Enamasti lõpeb episood sama järsku, kui see algas, ning laps vajub uuesti sügavasse unne.
Pikas plaanis aitab kõige rohkem see, kui lapse päev ja õhtu on võimalikult ühtlase rütmiga. Kui väldid üleväsimust ja annad enne und rahuliku rutiini, muutuvad unepaanika episoodid sageli juba paari nädalaga harvemaks.
Millal võiks nõu küsida?
Enamik unepaanika episoode on täiesti ohutud ja mööduvad vanusega iseenesest. Kui aga näed, et need korduvad rohkem kui 3-4 korda nädalas mitme nädala jooksul ja kestavad üle 20 minuti järjest, tasub nõu pidada kas perearsti või unenõustajaga.
Mõnikord on vaja lihtsalt üle vaadata lapse uneharjumused või leida viis, kuidas toetada lapse närvisüsteemi rahunemist enne magamaminekut.
Vajadusel saad broneerida endale unenõustamise kõne siit.