Laps ei tunne raamatute vastu huvi?

Lastel, kellega vanemad regulaarselt raamatuid vaatavad ja loevad, on suurema sõnavara, nad õpivad paremini jutustama ning oskavad paremini arutleda maailma asjade üle. 

Kuidas aga lapsega raamatut lugeda? Sellest räägib ERILO logopeed ning Tartu Ülikooli nooremteadur Liis Themas. 

Mis vahet on lugemisel õhtul ja päeval? 

Õhtune lugemine enne magamaminekut on üks sage unerutiini osa. See aitab lapsel rahuneda. Tavaliselt tähendab see traditsioonilist lugemist: laps on vanema kaisus, vanem loeb ette, koos vaadatakse raamatust pilte ning ühel hetkel laps uinub (kui veab). Selline lugemine toetab kõne arengut, kuid see ei ole päris see, mida logopeedina teen ja klientidele õpetan. 

Päevane lugemine, kus laps ei pea rahunema ega uinuma, võib olla põnev, meelierutav ja isegi dramaatiline, liikuv ja mänguline. Selline lugemine erineb traditsioonilisest ettelugemisest – seda võiks pigem nimetada raamatutest vestlemiseks. Sellist lugemisviisi kasutan logopeedina sageli, sest tean, et see toetab kõne arengut eriti hästi. 

Protsess, kuidas vestelda lapsega raamatutest. 

Nagu paljud teised lapsest lähtuvad meetodid, algab ka raamatutest vestlemine lapse enda valitud raamatust. Raamatud võiksid riiulil olla paigutatud nii, et kaaned on eespool – see tõmbab mänguasjade kõrvalt paremini lapse tähelepanu. Lisaks võib huvi hoidmiseks raamatuid regulaarselt roteerida: näiteks nädala möödudes panna senised raamatud kappi ja tuua välja uued. 

Kui laps on sobiva raamatu välja valinud, istu temaga vastamisi – nii, et näete üksteise nägusid. Seejärel oota. Jah, lihtsalt oota – ära tee midagi. Miks? Sest see annab lapsele võimaluse ise vestlust alustada ja seda juhtida. Kui laps saab vestlust juhtida, püsib ta tegevuses kauem ning saab rohkem emakeelt õppida ja sinuga koos kvaliteetaega veeta. 

Kui oled oodanud, võib laps enda pilgu suunata mõnele pildile, osutada millelegi, teha häält või öelda midagi raamatu kaane kohta. Siis on sinu kord panustada: vasta lapsele lähtuvalt sellest, mida ta ütles. Näiteks, kui laps ütleb: “Lill!”, siis räägi ka sina sellest lillest midagi. Nii algab vestlus, kus räägite KORDAMÖÖDA! Isegi kui su laps on väga väike, on KORDAMÖÖDA vestlemine võimalik!

Millal lugemine mängu tuleb? Väiksemate lastega (vanuses 0–2 aastat) ei ole tingimata vaja lugemiseni jõuda (aga loomulikult võib). Lasteraamatute tekstid on enamasti keerulised ja väikestele lastele raskesti mõistetavad, seega piisab lihtsalt raamatu vaatamisest ja vestlemisest. Raamatut ei pea vaatama otsast lõpuni – võib vaadata tagurpidi või valida ainult mõned lehed. See on täiesti normaalne, peaasi, et laps juhib tegevust. 

Kui laps on juba suurem ja räägib lausetega, mõistab ta ka raamatu tekste paremini ning saab ettelugemisest rohkem kasu. Kui vestlus raamatu kaane kohta on kenasti käimas (nagu eespool kirjeldatud), võid sobival hetkel ette lugeda raamatu pealkirja ja seejärel oodata, mida laps selle kohta ütleb. Kui loed raamatu sisu, tee iga natukese aja tagant pause, et anda aega vestluse kujunemiseks. Vestlus ei pea piirduma ainult raamatu sisuga – rääkida võib ka sellest, millised seosed tekivad lapsel raamatu ja enda eluga, teiste raamatute või filmidega. Samuti võib arutleda tegelaste tunnete, soovide, motivatsioonide ja kõige muu üle. 

Retsept, kuidas vestelda lapsega raamatutest. 

• Istu lapsega vastamisi. Oleks ju imelik vestelda inimesega, kes on sinu selja taga!
• Vestlus käib kordamööda. Sina ja laps räägite umbes sama palju. Kui sinu laps räägib veel vähe, siis räägid sina ka vähe. 
• Tee pause ja anna aega. Lapsed ei suuda vestelda sama tempoga kui täiskasvanud. Vahel vajavad nad lausa 10 sekundit aega, et suhelda või midagi öelda. 
• Ära vaheta teemat. Vasta lapsele lähtuvalt sellest, mida ta ütles. Või räägi sellest, mida laps vaatab või millele osutab. See aitab lapsel vestlust juhtida, tegevuses püsida ja seeläbi rohkem eesti keelt õppida. 
• Väldi testivaid küsimusi nagu „Mis see on?“, „Mis värvi see on?“, „Mis häält ta teeb?“. Sellised küsimused peatavad vestluse ja tekitavad lapses surve. 
• Küsi huvi tekitavaid küsimusi väikestelt lastelt. Näiteks küsi elava häälega: „Kus on beebi?!“ Seejärel otsige beebit raamatust. Või: „Oi-oi-oi, mis siin küll juhtus?!”
• Suuremate laste puhul kasuta avatud küsimusi. Näiteks:

„Miks kiisu nutma hakkas?“

„Kuidas kiisu võis kutsule külla saada?“

„Mida kiisu siin pildi peal tunneb?“ 

Nüüd tead, et õhtune ja päevane lugemine võivad olla väga erinevad. Kui sinu lapse õhturutiini osa on lugemine, on see suurepärane – sa aitad lapsel rahuneda, magama jääda ja toetad tema kõne arengut. Kui leiad aega lapsega ka päeval lugeda ja raamatutest vestelda, on see veelgi parem. Logopeedina soovitan seda väga, sest see laiendab lapse sõnavara, aitab õppida jutustama, kriitiliselt arutlema, seoseid looma ja palju muud.

Kui sul on mure 0-10-aastase lapse kõne või üldise arenguga, pöördu ERILO logopeedide ja eripedagoogide poole. Toetame koos sinu lapse arengut!